Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

5/16/11

Hai! Põgeneda või jälitada?

Jõudsime idakalda reisi lõpp-punkti, troopilisse Cairnsi, mille kliima on väga soe, langedes minimaalselt 17 kraadini ööseti. Linna ääristab kaunis merelaht, kus aga ujuda ei soovitata krokodillide ja stingerite tõttu. Hetkel hakkab siin õnneks talv, temperatuurid ei ole liialt kuumad jäädes 30kraadi piiresse ning ei valitse sajuperioodile omane igapäevane vihm.

Cairnsis käisime snorgeldamas Flynn'i korallrahul, mis asub linnast ca 60km kaugusel ja asub Suure Vallrahu välisel äärel. Kokku snorgeldasime kolmes erinevas paigas. Esimene oli küllaltki ekstreemne suure tuule tõttu. Avamerel suurtes lainetes snorgeldamise asemel oli tegemist pigem ellujäämisega. Ujuda oli raske, kuna lained ja hoovused lennutasid edasi-tagasi. Lõpuks loobusin ujumise üritamiset ja lasksingi lainetel end kaasa kanda, et saaks korallirahude vahel edasi liigelda. Teised kaks kohta olid tuulevaiksemad ja minimaalsete lainetega ning seega enam nauditavad, kuna sai ellujäämise asemel keskenduda korallide ja mitmekesiste kalade imetlemisele. Looduslik mitmekesisus oli väga suur. Taaskord nägime kõikvõimalikes värvides ja mustrites kalu süsimustadest läbipaistvateni. Meeldejäävamad meie jaoks olid ükssarv kala, leopardkala, papakoi kala ja Mauri kala, mis kõik on saanud oma nime iseloomuliku välimuse järgi.

Snorgeldamise tipphetkeks oli kindlas hai nägemine. Haid silmates valitsesid mind kahetised tunded – kas peaksin põgenema või teda jälitama. Hai oli minust vähem kui 10 meetri kaugusel. Tõenäoliselt polnud ta näljane, sest ka ümbritsevad kalad ei põgenenud. Hai oli umbes 1,5meetri pikkune ehk päris murdjate haidega võrreldes küllaltki väike. Siiski ehmatasin palju kui märkasin metsikus looduses haid endast möödumas. Hiljem targast loodusraamatust uurisin, et tõenäoliselt oli tegemist Whitetip Reef Shark liigiga.

Lisaks haile kohtasime ka merikilpkonna, stingerraid (Sparslet Spotted Stingree), kalapoeg Nemot ehk klounkala ja palju muid suuri-väikseid uimelisi. Väga võimas vaatepilt oli suured, ligi tuhande isendiga kalaparved. Järjekordselt peab tõdema, et korallrahul snorgeldamine on Austraalias unikaalne kogemus, millega samaväärset mujal maailmas raske leida.

Snorgeldamise vahepeal saime nautida luksuslikku lõunasööki avamerel – sushi, krevetid, troopilised puuviljad, juust, maitsvad koogid ja palju muud.

Snorgeldamine Suurel Korallrahul oli kindlasti parem kui Hook saarel, kuna sai korallirahude vahel ujuda, ookean oli sügavam ja kogu kompleks võimsam ja suurem. Seega võimaluse korral soovitame kõigile pigem päris korallrahule loodust uurima minna. Hook'i saare eeliseks on kergem ligipääs, vaiksem meri ja liigirikkuse samaväärsus.

Edasi viib teekond meid Austraalia keskele, 3000km kaugusel asuva Ayers Rocki jalamile. Reisiks oleme planeerinud umbes 3 päeva. Mis aga reaalselt saama hakkab, sellest kuulete varsti.

3 comments:

  1. Tervitus, sattusin Teie blogi lugema. Oleme ise vähem kui nädala pärast Cairnsis platsis ja kindel eesmärk on ka Suurt Korallrahu näha. Äkki saaksid öelda, millise konkreetse firma teenust te kasutasite ja palju umbes selline hea seiklus maksab, tahame vähemalt sama kogemust saada :)

    ReplyDelete
  2. SilverQuest v6i midagi samalaadset oli firma nimeks, v2ga professionaalne staff ja korralik l6una, ilusad snorgeldamise kohad. Seega soovitame. Sama firma pakkus tuure ka Port Douglasesse. Kokku l2ks ca 150 dollarit inimese kohta, mille sees maksud, varustus ja s66k :)

    ReplyDelete