Sunshine Coast'ist suundusime James Cook'i jälgedes väikestesse küladesse nimedega Agnes Waters ja Town of 1770. Viimane on oma nime saanud James Cook'i Austraalia asustamise järgi, ehk on kohaks, kus Cook astus teist kordselt rohelise mandri pinnale. Tegemist oli täiuslikke get-away külakestega, kus asulas elab alla tuhande inimese ning rand on äärmiselt looduskaunis ja väheste suvitajatega.
Ööbimiseks otsustasime suurematest linnadest eemale sõita ning peatusime Rockhamptonist järgmises asulas, 100km kaugusel asuvas Marlboroug'is. Asula oli nii väike, et kuigi olime sellest ca 300m kaugusel õnnestus meil esimesel katsel sellest mööda sõita. See-eest saime aga toa peaaegu poole odavamalt kui suurtes linnades ja oleme majutusega väga rahul. Triinu arvates soodustavad Marlboroug'i taolised kohad alkoholismi, kuna need on nii masendavalt väiksed ja sõna otseses mõttes pole mitte midagi teha, peale selle et õhtul kohalikku kõrtsi jooma minna. Me otsustasime siiski magama minna, et hommikul varakult teele asuda ja uude sihtkohta - Airilie Beachi jõuda.
Airlie rand asub Brisbane'ist 1119 km kaugusel, seega 2/3 roadtripist Cairnsi on läbitud. Airilie on meie teekonnal väga tähtsaks peatuskohaks, kuna külast suundume Whitsunday saartele snorgeldama ja veealuseid koralle vaatlema. Teekonda Airlie'sse ääristasid sadu kilomeetreid suhkruroo istandusi, mida varem oma silmaga polnud näinud. Ei tea, kas asi on nüüd koolitundides mitte tähelepanemisesvõi millegis muus, aga ega me ei osanud välja mõelda küll kuidas rohelisest suhkruroost valge teraline suhkur meie teetassi satub.
Airlie rand on järekordne näide Austraalia imekaunist rannikust. Tundub justkui terve idarannik on täis maalilisi lahesoppe ja liivaribasid. Küla ise on ülesehitatud täielikult turismile. Peatänaval on iga teine hoone "infopunkt" ehk büroo, mis ehib end rahvusvahelise infopunkti logole sarnaneva logoga(erineb ainult font või siis värvitoon), kuid reaalselt on büroo turismiettevõtte broneerimiskeskusteks ning infot võimalike tegevuste kohta jagatakse vägagi ühekülgselt.
Reisiväliselt on Austraalias üks kuumimaid aruelu teemasid riigieelarve menetlemine, mis huvitaval kombel ei ole kajastatud vaid riigi meediakanalites, vaid ka noorte-ja popsuunitlusega raadiokanalites. Eelarve arutelul on huvitav see, et esmaspäeval esitas rahandusminister oma eelarve kava ja kaks päeva hiljem esines ühinenud opositsiooni liider Tony Abbott oma poliitilise vastusega. Mõlemad kõned on justkui Eestis presidendi aastapäeva kõned, ehk oluline ei ole pelgalt eelarve, vaid näidatakse ka riigi järgmise aasta ja lähituleviku poliitilisi samme ja suundi. Väga hea on kuulda, et peale kõnesid, järgmisel päeval, võetakse tänavatel kodanikelt arvamust eelarve kohta. Tavalised inimesed tänavalt on eelarve muudatustega suhteliselt hästi kursis ja informeeritud parlamendis toimuvaga. Kuna mõlemad kõned kantakse üle vaadatuimal eetriajal televisioonis, on mõlemas, Gillardi ja Abotti kõnes palju populismi. Siiski sooviks näha, et Eesti poliitiline kultuur jõuab sinnamaale, kus tavainimene teab mis uue eelarvega tema elus muutub.
No comments:
Post a Comment