Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

5/28/11

Kõrbest troopikasse

Aeg on läinud tohutu kiirusega ja üsna märkamatult olemegi olnud rohelisel mandril juba üheksa kuud. Oleme juba Austraaliast mõned päevad eemal olnud ja alganud on Aasia seiklused, kirjutame ülevaate meie viimasest teekonnast Alice Springsist – Darwinisse.

Austraalia keskmest Darwinisse on 1500 pikka kilomeetrit, mille jooksul oli meil ehe võimalus vaadelda kuidas taimestik ja kliima muutub kõrbest troopikasse liikudes – justkui geograafia õpikutes. Retke alguses paljendasid tee kõrval otsatud ja tühjad avarused, mis kilomeetrite möödudes arenesid põõsasteks ning kasvasid hiljem vihmametsadeks. Päevad muutusid pikemaks ning ka temperatuur tõusis märgatavalt. Darwinisse jõudes küsisime hotellipidajalt järgmise päeva ilma ennustust, mille peale naine naeratas ja kostis, et järgnevad kuus kuud on päeval 30-32 ning öösel üle 20 soojakraadi – ja nii oligi. Tegemist on troopikaga, kus puuduvad neli tuttavat aastaaega ning valitseb kaks pooleaastast hooaega - kuiv ja vihmane.

Teel Darwinisse tegime kõrvalpõike Nitmiluk rahvusparki, kus asub Katherine ürgjõgi, mis voolab kõrgete kaljuseinte vahel. Sagedaste kärestike kaudu on jõgi jagunenud justkui 13 väiksemaks, üksteisega ühenduses olevaks veesilmadeks. Jõgi pidavat kubisema magevee krokodillidest, kes on inimestele ohutud. Aegajalt satub jõkke ka inimesi nahka pistvaid soolveekrokodille ning seetõttu on ujumine Katherine'is keelatud. Triinul veab loomade nägemisega. Kui snorgeldamisel silmas ta haid ja merikilpkonna, siis ka seekord õnnetus tal näha pisikest krokodilli, kes laeva möödudes kiirelt vette sukeldus. Katherine Gorge'i külastuse krooniks oli kindlasti kose all ujumine. Justkui paradiisifilmides hüppasime kaljult vette ja mõnulesime helesinises soojas veeoaasis. Veesilm kuhu kosk langes oli jõest eraldatud ja ujudes krokodille kartma ei pidanud. Täielikku idülli takistasid vaid 40 turisti, kes kõik võitlesid oma koha eest kose all.

Darwinisse jõudsime Alice Springsist 1,5 päevaga. Põhjaterritooriumi pealinn oli meile hüppelauaks Aasiasse. Erinevalt teistest Austraalia linnadest oli Darwinis väga palju märgata II maailmasõja monumente, mis meenutasid 1942. aasta pommitamist, olles seega ainuke Austraalia linn, mis reaalselt sõjas kannatada. Kuurortlinnana ei ole Darwin just parim sihtpunkt. Ehkki kliima on pool aastat ideaalilähedane ning linn asub ka ookeani ääres, on ujumine Darwini lähistel krokodillide ja jellifish'ide ohu tõttu keelatud.

Katherine Gorge'i külastusega kriipsutasime maha ka viimase kohustusliku eesmärgi meie Austraalia reisi jooksul püstitatud nimekirjast. Unistasime näha ja külastada Great Ocean Roadi, Tasmaaniat, Sydneyt, Uus-Meremaad, Gold Coasti ja Ayers Rocki. Soovisime kindlasti snorgeldada Suurele Korallrahul ning ujuda koskede all. Kaks tegevust jääb siiski kripeldama – känguru liha ei õnnestunud meil süüa ning surfamist ka ei proovinud, niiet ehk on põhjust kunagi Austraaliasse tagasi tulla.

No comments:

Post a Comment