Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

5/21/11

Sirged ja veelkord sirged

Jõudsime Põhjaterritooriumile, kus kiirusepiiranguks 130km/h. Kui eelmises postituses rääkisime, et tee on lõputu sirge, siis nüüd korrutage see mõte kahega. Mõõtsime täna ühe sirge lõigu pikkuseks 93km, mille jooksul polnud ühtegi kurvi ega märki inimasustusest.



Vahelduseks sai lühikeseks ajaks nautida ka punaste kivide ja mägede ilu, millele järgnes jällegi tühi lõputu sirge. Käisime ka Devils Marble'site ehk kuradi pärlite vahel jalutamas, mis on hiiglaslikud ümmargused graniidikihi jäänused, mis on ajastute jooksul erosiooniga tekkinud.


Austraalia on tuntud laiaulatuslike iga-aastaste bushfire'ite ehk metsapõlengute tõttu. Kuna siin aga parasvöötme sarnast metsa pole, saab rääkida pigem põõsa põlengutest. Nägime ka oma slmaga ära kaks põlengut, kus heinamaa ja põõsad lihtsalt põlevad ja kedagi kustutamas pole.

Teisel päeval sõitsime 1140km ja parkisime end pimedas jällegi teeäärsesse puhkealasse. Kui eelmisel hommikul leidsime end väikses rahvuspargis, siis ei saa öelda, et teine hommik oleks halvem olnud. Silmad avades leidsime end maaliliselt kauni järve kaldal, kus päikesetõus maalis vee roosakas-punaseks ja hommikusudus lendlesid suured linnuparved.

Kolmanda päeva tippsündmuseks oli Alice Springsi jõudmine. Alice Springs on 26 000 tuhande elanikuka linnake, mis asub Austraalia südames ja tuntud eelkõige Ayers Rocki läheduse 450km) tõttu. Lisaks on linn kurikuulus ka sotsiaalprobleemide tõttu. Nimelt on aborigeenide tõttu suured piirangud alkoholi tarbimisele ja müümisele. Kõrge perevägivalla tõttu on maanteedel sildid, mis keelavad lisaks alkoholile sisse tuua ka pornograafilisi materjale. Kolmaal päeval alustasime ka sõitu Ayers rocki ja kokku läbisime päeva jooksul 860km.

Aborigenidest on meile eelnevalt räägitud nii palju halba, et paratamatult tekib nendega kohtudes eelarvamusi, mille tõttu on endalgi natuke piinlik, kuna endal pole negatiivseid kokkupuuteid olnud.

Alice Springs asub Austraalia keskel, ümberringi on vaid tühermaa, lähimad asulad sadade kilomeetrite kaugusel. Ometi on siin suur inimtegevus ja kõik teenused tagatud. 1,3 miljonilise ruutkilomeetriga alal teevad arstid koduvisiite lennukitega ja maapiirkondade lastel toimib kooli asemel veebipõhine õpe. Aegadel, kui Internti polnud, õpiti raadiokanalite ja telegrammi vahendusel.

1877 aastal alustati raudtee ühenduse loomist Alice Springsi ja Adelaidi vahel. Raudtee ehitamine võttis aega üle 50 aasta ehk kindlasti paljude ehitajate silmad ei näinudki projekti elluviimist. Tollal oli väga pikka aega olnud kuiv periood ja projekti luues arvati, et vihma ei tule, ega arvestatud üleujutustega. Nagu Austraaliale kombeks, üleujutused tulid ja viisid esmase raudtee osaliselt minema. Kui raudtee lõpuks valmis sai, oli see küllaltki ebastabiilne ning kiirusepiiranguks vaid 30km/h. Räägitakse, et rong oli kord ka 10 päeva hiljaks jäänud. Lõpuks tehti uus projekti ja uus raudtee, mis ei olnud üleujutuste alal. 2004 lisati ka raudtee Darwinisse. Nüüd saab korra nädalas ka rongiga Austraalia keskele sõita.

Kokkuvõtvalt oleme tulnud Eestile pool tundi lähemale ehk Põhjaterritooriumil on Eestiga ajavahe 6,5 tundi.

No comments:

Post a Comment