Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

1/26/11

Tennis ja teised eestlased

Ehkki üleujutused Victoria osariigis on endiselt päris suured ning liigveest on kahjustatud ligi neljandik osariigi territooriumist, ei ole enam ujutused peamisteks jututeemadeks ning tundub et ka meedia on veest väsinud. Möödunud nädala peamiseks märksõnaks võib pidada tennist. Meie kodust vaid kilomeetri kaugusel toimuv Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises on toonud taaskord Melbourne’i maailma tippsportlased ning vallutanud telekanalite eetriajad.

Esmaspäeval, põhiturniiri avapäeval, oli võistlustules Kaia Kanepi. Spordihing ei lasknud sellist võimalust kasutamata jätta ning võtsin endale pikema lõunapausi ning siirdusin Kanepi võidumängu vaatama. Tennisekompleks on väga võimas ning koosneb rohkem kui kahekümnest mänguväljakust, millest kaks peaareeni meenutavad väiksemat jalgpalli staadionit ning mahutavad üle 10 000 pealtvaataja. Samas üllatas mind väiksemate väljakute suurus vastupidiselt. Väljakud, kus maailma tipud mängivad oma esimesi mänge ei erine sugugi tenniseplatsidest, mida võib leida Eesti väiksemates külades või harrastusspordi keskustes. Väljakute kõrvale oli paigutatud mõningad pingiread ning osa väljakute ääres pidid pealtvaatajad üldse püsti seisma. Samas tuleb rõhutada, et nendel väljakutel mängiti vaid esimeses kahes ringis ning nädala lõpuks toimusid kõik mängud juba suurematel spordiareenidel.
 
Kanepi mängu jälgida ning Eesti lippu lehvitada oli väga äge, kuid tuleb tõdeda, et Kaial jääb staari staatusest veel natuke puudu. Täpselt Kanepi mänguga samal ajal tegi kõrval platisl soojendust Venus Williams (maailma 2. reket) ning ajas muigama, et Williamsi soojendusele oli kogunenud kaks korda rohkem pealtvaatajaid kui Kanepi võistlusmängule. Isegi Kanepi mängu jälgima tulnud inimesed (sh mina) tõusid pauside ajal tribüünil püsti ning tegid pilte Venuse soojendusharjutustest – pole vist nii rikast inimest varem oma silmaga ikka näinud. J

Teised eestlased

Triinuga oleme kogenud, et üllatuslikud kohtumised teiste eestlastega võivad kujuneda väga veidrateks. Eestlast poes kohates tekib selline suhtlemise „kohustus“. Justkui näeksid oma sõpra keda tunned, kuid reaalselt ei tea temast mitte midagi. Kõikidel sellistel kohtumistel on kaks sissejuhatavat küsimust: Kaua Austraalias oled olnud ning mis tööga siin tegeled? Esimeste viisakuste ja kohustusliku infovahetuse lõppemisel kerkib vaikus, mis ei pruugi üldse teatraalselt kandev olla ning inimesed eralduvad kohmetunult lubades üksteisega kontakti hoida. P.s üllatuslikult tekib ka väike keelebarjäär, kuna lihtsalt ei ole harjunud eesti keeles teistega peale üksteise rääkima.

Möödunud nädal tõi kaasa nii planeeritud kui ka üllatuslike kohtumisi teiste eestlastega, kuid õnneks olid need väga toredad ja piinliku vaikust ei tekkinud. Peale selle, et Kanepi mängule sai koos paarikümne eestlasega kaasa elatud, käisime teisipäeval väljas tennisevõistlust ja Austraalia elu kajastava EPLi ajakirjaniku Dannari ning samuti Melbourne’is resideeruvate Viktooria ja Andresega. Väga tore oli üle pika aja vabamas õhustikus lobiseda nii spordist, poliitikast kui ka Austraalia elust ning ootame juba järgmiseid kohtumisi.

Reedel tutvustasin Dannarile St Kilda linnaosa ning rannas jalutasid vastu kaks Pärnu tüdrukut, kes olid tuhandete eestlaste kombel Austraaliasse õnne otsima tulnud. Lihtsalt uskumatu, et tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust võivad niimoodi neli eestlast rannas kokku saada.

No comments:

Post a Comment