Pikka aega oleme tundnud väsimust ja tüdimust suurlinna mürast ning soovinud avastada Austraaliat ka väljaspool Melbourne'i. Pühapäeval võtsimegi ette esimese väikese reisi ning suundusime 70 kilomeetrit lõuna poole, Rakvere suurusesse linna Morningtoni. Linn sai valitud küllaltki juhuslikult – nimelt võtsime kaardilt suvaliselt sihtpunkti ja otsisime välja kuidas Morningtoni, meie jaoks tundmatusse kohta, sõita saab.Rongijaama jõudes avastasime, et pühapäeviti on Victooria osariigi piires ühistranspordi (tramm, buss, rong) päevapilet vaid 3.1$ ehk ca 33krooni, mis on odavam kui üheotsa pilet Tartust Otepääle. Seega võivad meie pühapäevased turismireisid nüüdsest alata.
P.S Ujuma ei soovitatud Morningtonis minna, ilmselt taoliste millimallikate tõttu ------>Mornington oli Interneti kirjelduste järgi ajalooline mereäärne linnake, kuid Austraalia puhul tuleb „ajaloolise“ mõistet natuke kohandada, sest siinne tsiviliseeritud elutegevus algas alles 19. sajandi alguses. Seega pole ajaloolistes linnades arhitektuuriliselt võrreldavaid hooneid näiteks Tallinna vanalinnaga.
Ilmataat ei õnnistanud meid küll päikesepaistelise ilmaga, kuid mereäärsed vaated olid siiski lummavalt kaunid. Justkui „Kodus ja võõrsil“ filmivõtete platsile oleks sattunud – suured lained, kaljud, liivarannad, jahid – täiuslik „getaway“linnake. Veetsimegi siis enamuse ajast mere ääres töönädala toimetustest ja suurlinna särast puhates. Morningtonis oli vaid üks peatänav, mis oli täis pisikesi poode ja kohvikuid. Pärast jalutuskäiku mereääres valisime väikse kohviku peatänava ääres, kus nautisime väikelinna idülli pokaali veiniga. Seejärel suundusime tagasi inimestest pulbitsevasse ja elavasse Melboune'i.
Morningtoni tasub kas või juba linna nime pärast minna. Noh, ja millimallikate pärast ka. Nendega koos just vette ei roniks, aga vaadata on nad küll ilusad.
ReplyDeleteH.