Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

11/16/10

Kes tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneks austraallast?

Kujutage riiki, kus elab kolm miljonit inimest, kellest iga viies on sündinud kusagil mujal. Neljakümne aastaga kasvab riigi elanike arv kaheksa miljonini, kuid apartheidi tulemusena väheneb välismaal sündinute osakaal kümne protsendini elanikkonnast. Tööjõu puuduse vähendamiseks otsustab riigi valitsus mõne aja möödudes leevendada immigratsioonipiiranguid. Loodetud väikesest lisatööjõust tööstuses, kasvab välja aga suur õnneotsijate sissevool. Järgneva kolmekümne aastaga siseneb riiki 7 miljonit uut elanikku ning riigi rahvaarv kahekordistub küündides 2009 aasta lõpuks 22 miljonini.

Just selline on lühidalt kirjeldus Austraalia rahvastiku kasvust 20. sajandil. Aastal 2010 on iga neljas rohelise saare elanik sündinud väljaspool Austraaliat. Ülejäänud 75 protsendist ligi pooltel on vähemalt üks vanem sündinud väljaspool Austraaliat. Ligi 90 protsendil Austraalia elanikest on Euroopa taust. Ainult 2,2 protsenti 2006. aasta rahvaloenduses osalenutest julgesid vastata, et neil ei ole juuri väljaspool Austraaliat.

Eeltoodud statistika võimendub veelgi Melbourne'i tänavatel, kuhu on kogunenud üle 230 eri rahvuse esindaja ning iga kolmas elanik ei ole sündinud Austraalias. Selle taustal olengi üha rohkem mõelnud, mis ühendab austraallasi rahvuseks ning kuidas üks riik suudab näiliselt edukalt hallata nii palju erinevaid kultuure-, väärtusi ning erinevate huvidega inimesi.

Austraallased ei ole kindlasti nii patriootlikud kui seda on ameeriklased, türklased või eestlased. Austraalia elanike ei ühenda sõjalised kaotused, revolutsioonid ega religioon. Lippe lehvitatakse harva ning sedagi eelkõige spordivõistlustele kaasa elades.

Ehhki austraallased kasutavad iga kolmanda lause lõpus väljendit “No Worries” tunnistavad nad, et muretu elustiil on üldjuhul möödanik ning 70ndate relikt, mis eksisteerib veel vaid „turismi osariigis“ Queenslandis.

Vastust töökaaslaste käest otsides ei jõua samuti ühemõttelise seisukohani. Vahest on põhjus selles, et ka töökaaslased on enamuses üle-mere päritoluga, kuid võib-olla ei eksisteerigi ühest austraallasi siduvat nähtust.

Senini kõige lihtsama ja loogilisema vastusena olen kuulnud, et austraallasi ühendab meri-, rand- ja barbeque. Ligi 90 protsenti Austraalia rahvastikust elab mereäärsetes linnades. Vabadel päevadel puhatakse kodustel liivadel või sõidetakse Taisse ja puhatakse veelgi rohkem. Grillimine on austraallastel püha ning näiteks jõulude ajal võite unustada päkapikud, jõuluvana ja lume, sest päeval käiakse heal juhul perega lõunal ning õhtul hakatakse grillima või minnakse randa peole. Ning jõulud on rohelisel saarel üldse 25. detsembril!

Kahe ja poole kuuga, mil oleme Melbourne's olnud, ei ole ma leidnud ühtegi kolmanda põlve austraallast. Austraaliast on esimese emotsiooni puhul kujunenud riik, mida ei iseloomusta ükski rahvuslik traditsioon peale Austraalia jalgpalli, kuid mis ongi eriline eelkõige oma kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse poolest ning selle hoidmine võikski kujuneda üheks austraallaste väärtuseks.

5 comments:

  1. Tuletame veidike kooliaega meelde ja pakuks välja sellise raamistiku. Põhimõtteliselt koosneb iga riigi etnilisus 5-st elemendist, mille järgi rahvas end identifitseerib: epos ehk sünnilugu ja areng; ethos ehk väärtused ja reeglid, mille järgi kommuun elab; logos ehk keel; genos ehk veri ehk siis välised tunnused näitamaks pärinemist nagu näiteks rass; ja viimasena topos, mis on maa kus rahvas peaks elama või tahaks elada.

    Nii vähe kui palju ma Austraaliast tean, siis põhiline neist võiks olla ethos ja mõneti ka topos. Ethose puhul oleks ta siis veidike sarnane USAga, kus rahvus on suuresti loodud ümber väärtuste, mis ühendab neid inimesi, kes sinna kokku on tulnud ja neid väärtusi austavad.

    Mõneti võiks sinna alla ka liigitada topose, sest Austraaliat eristab - vähemalt minu jaoks - eelkõige just tema territoorium, tema kaugus kõigest muust ja seega eraldatus. Muutes seega ta kui ahvatlevaks unistuste maaks.

    Enamuste riikide puhul see raamistik töötab päris kenasti. Mis sa Priit arvad, kuidas ta kängurute peal töötab?

    ReplyDelete
  2. ma ei tea, mis ajendas sind kirjutama sellist teooriat , kuid , usu, olles USA-s ei leia sa samamoodi 3 põlve ameeriklast. Kui sa liigud keskele põhja , on sul võimalus kohtuda aborigeenidega ja siis tee omad järeldused

    ReplyDelete
  3. Austraalia puhul ongi eriliseks see, et siin ei ole väga nähtavaid ühtseid väärtusi. Erinevatest kultuuridest pärit inimesed toovad oma riigi traditsioonid ja väärtused siia kaasa ning järgivad neid kohapeal. Kõigile on võimaldatud „ruum“ oma väärtuste edasi kandmiseks. Hindud käituvad oma reeglite järgi, moslemid omade, juudid väga tuntavalt omade traditsioonide järgi, kuid sellest tulenevalt võibki tolerantsust pidada üheks kandvaks väärtuseks.

    Territooriumi koha pealt on Villu sul kindlasti õigus, isoleeritus ja Austraalia kui territoorium koos oma kireva loodusega on samuti.

    USAga võrdlemisest ma natuke hoiduks. Ehkki ma ei ole USA spetsialist tundub sealne rahvuslik identiteet ja riigi kesksus palju tugevam olevat. USAs on välismaal sündinute hulk rahvastikust 12,4 protsenti ehk üle kahe korra vähem kui Austraalias ning olen väga kindel et USAS leidub märgatavalt rohkem neid, kes on kolmandat põlve Ameerikas sündinud. Kuid see ei olnud üldse teksti peamine küsimus.

    ReplyDelete
  4. P.S Austraalial ei ole oma ametlikku riigi keeltki.

    ReplyDelete
  5. Teooria pärineb selliselt tegelaselt nagu Tullio-Altan. Ja ma rääkisin sellest, mille ümber on loodud rahva sünnilugu ja USA puhul on selle suht kindlasti väärtused. Loe kasvõi näiteks Obama ametisse pühitsemise kõnet.

    Kui tegemist oleks sugupuul või verel põhineva identiteediga, siis see langes teise kategooriasse.

    ReplyDelete