Kohalike sõnul on tänavune aasta Tais turistidevaesem, kuna Jaanuaris, mis on tavaliselt tipphooaeg, olid suured sajud ja üleujutused, mis kahandasid märgatavalt turistide vooge. Sellest tulenevalt on reiside korraldajad justkui näljased sääsed pärast niisket kevadet, himustades iga hinnaga turistide raha. Ehedalt tundsime seda Phang Nga's, kus meile isegi rolleriga tänaval järgi sõideti, et oma „kõigeparemat“ tuuri pakkuda. Bussijaamades on reisikorraldajad saabuvaid reisijaid inspekteerimas, et euroopapärased turistid välja sorteerida, sõbralikult oma kontorisse meelitada, et niisama linna kaarti näidata ja lõpuks loomulikult jõuda ka oma tuuri kauplemiseni. Õnneks oleme kõikide kaupmeeste, taksojuhtide ja reisiagentide suhtes vägagi skeptilised ning juba arvestame, et kusagil on konks meie käest lisaraha saamiseks. Siiski häirib väga siinne valetamise kultuur ja uskuda vähemalt kohalikest ei tasuks kedagi.
Liikluskultuur on Tais alla igasugust arvestust. Autjuhtide lemmikuks on signaal ja gaasipedaal. Pidurit siin ei tunta. Samuti sõiduradade eraldusjooni, külgpeegleid ja turvavöösid. Vastassuunavööndist on märkamatult saanud sõidurea laiend, mida kasutatakse vastutulevatest autodest hoolimata. Enam ei pane imestama, kus kolm autot sõidavad kõrvuti ühes suunas ja vastu tuleb suur buss või kaubik. Kõige nahhalsemateks juhtideks osutuvad bussijuhid, kes peavad Tai maanteid üheks suureks vormelirajaks ning ennast vast Jean Alesi'ks kui mitte Micheal Schumaheriks.
Populaarseimaks transpordivahendiks on Tais kindlasti motoroller, mida toodetakse kohapeal ning hind on umbes 1000 dollarit. Viibides Samui saarel, rentisime isegi rolleri ning käisime saart avastamas. Kuna teised liiklejad liiklusmärke väga ei tunnista, tundus esmaselt rolleriga Tai pöörasesse liiklusesse sukeldumine ohtlikuna, kuid kõigega harjub. Tais on motoroller kui armastus, mille puhul pole oluline sugu ja vanus ning mis on mõeldud küll kahele sõitmiseks, aga sageli leidub ka kolmas.
Tai külastusest jääb eredalt meelde Tai köök, mis on lühidalt kirjeldades nuudel, riis ja tšilli. Erinevate lisanditena on võimalik saada idusid, kana ja mereande. Vähevürtsist sööki on raske leida, samuti kartulit, saia, jogurtit. Eksootilised puuviljad on see-eest naturaalse maitsega, ülimahlased ja väga taskukohase hinnaga. Tosina kobaralise banaanikimbu saab vaid 0,7 euro eest. Õunad, pirnid on kohalike jaoks eksootilised ja seetõttu kalli hinnaga. Ploome leidub vaid kuivatatud kujul. Väga rikkalik on Tai köögi-ja juurvilja valik. Lisaks tomatile, kurgile ja kapsale leidub siin erinevaid juurikaid, köögivilju ja maitsetaimi nii suurtes kogustes, et kohalikel turgudel käime alati imestunud silmadega uurimas, mis taimseid saadusi nad seal müüvad. Maitsetaimede rohkusest annab aimdust söökide maitsenüansside mitmekesisus
Negatiivse küljena avastasime Tais voodilutikad. Ei tea kas vastikud vereimejad leidsid meid mõnest hotellitoast või ründasid meid rongireisil, nägime ühel hommikul enda ülakehal ohtralt põletikuseid kuppe. Lutikate hammustusjäljed on õnnetuseks väga sügelevad ning ei lase öösiti magada. Samuti ei lase puretud selg ja kõht nautida päevaseid ekskursioone, kuna pidevalt tegeleme enda kratsimisega. Raviks kasutame erinevaid salve ning apteekri sõnul võtab hammustusjälgede paranemine aega paar nädalat, seda aga juhul kui meid vahepeal uuesti ei sööda, milles me juba praegu kahtleme.
Ehkki jõudisme Tais käia paljudes imekaunistes kohtades ja näha suurt kultuurierinevust, ei ole 15 päeva piisav nii suure riigi avastamiseks. Tihti tundsime ajanappust ja sundi kiirelt edasi liikuda, mis jättis vähem aega reisi nautimiseks.
Kohalike sõnul on tänavune aasta Tais turistidevaesem, kuna Jaanuaris, mis on tavaliselt tipphooaeg, olid suured sajud ja üleujutused, mis kahandasid märgatavalt turistide vooge. Sellest tulenevalt on reiside korraldajad justkui näljased sääsed pärast niisket kevadet, himustades iga hinnaga turistide raha. Ehedalt tundsime seda Phang Nga's, kus meile isegi rolleriga tänaval järgi sõideti, et oma „kõigeparemat“ tuuri pakkuda. Bussijaamades on reisikorraldajad saabuvaid reisijaid inspekteerimas, et euroopapärased turistid välja sorteerida, sõbralikult oma kontorisse meelitada, et niisama linna kaarti näidata ja lõpuks loomulikult jõuda ka oma tuuri kauplemiseni. Õnneks oleme kõikide kaupmeeste, taksojuhtide ja reisiagentide suhtes vägagi skeptilised ning juba arvestame, et kusagil on konks meie käest lisaraha saamiseks. Siiski häirib väga siinne valetamise kultuur ja uskuda vähemalt kohalikest ei tasuks kedagi.
Liikluskultuur on Tais alla igasugust arvestust. Autjuhtide lemmikuks on signaal ja gaasipedaal. Pidurit siin ei tunta. Samuti sõiduradade eraldusjooni, külgpeegleid ja turvavöösid. Vastassuunavööndist on märkamatult saanud sõidurea laiend, mida kasutatakse vastutulevatest autodest hoolimata. Enam ei pane imestama, kus kolm autot sõidavad kõrvuti ühes suunas ja vastu tuleb suur buss või kaubik. Kõige nahhalsemateks juhtideks osutuvad bussijuhid, kes peavad Tai maanteid üheks suureks vormelirajaks ning ennast vast Jean Alesi'ks kui mitte Micheal Schumaheriks. 
Populaarseimaks transpordivahendiks on Tais kindlasti motoroller, mida toodetakse kohapeal ning hind on umbes 1000 dollarit. Viibides Samui saarel, rentisime isegi rolleri ning käisime saart avastamas. Kuna teised liiklejad liiklusmärke väga ei tunnista, tundus esmaselt rolleriga Tai pöörasesse liiklusesse sukeldumine ohtlikuna, kuid kõigega harjub. Tais on motoroller kui armastus, mille puhul pole oluline sugu ja vanus ning mis on mõeldud küll kahele sõitmiseks, aga sageli leidub ka kolmas.
Tai külastusest jääb eredalt meelde Tai köök, mis on lühidalt kirjeldades nuudel, riis ja tšilli. Erinevate lisanditena on võimalik saada idusid, kana ja mereande. Vähevürtsist sööki on raske leida, samuti kartulit, saia, jogurtit. Eksootilised puuviljad on see-eest naturaalse maitsega, ülimahlased ja väga taskukohase hinnaga. Tosina kobaralise banaanikimbu saab vaid 0,7 euro eest. Õunad, pirnid on kohalike jaoks eksootilised ja seetõttu kalli hinnaga. Ploome leidub vaid kuivatatud kujul. Väga rikkalik on Tai köögi-ja juurvilja valik. Lisaks tomatile, kurgile ja kapsale leidub siin erinevaid juurikaid, köögivilju ja maitsetaimi nii suurtes kogustes, et kohalikel turgudel käime alati imestunud silmadega uurimas, mis taimseid saadusi nad seal müüvad. Maitsetaimede rohkusest annab aimdust söökide maitsenüansside mitmekesisus
Negatiivse küljena avastasime Tais voodilutikad. Ei tea kas vastikud vereimejad leidsid meid mõnest hotellitoast või ründasid meid rongireisil, nägime ühel hommikul enda ülakehal ohtralt põletikuseid kuppe. Lutikate hammustusjäljed on õnnetuseks väga sügelevad ning ei lase öösiti magada. Samuti ei lase puretud selg ja kõht nautida päevaseid ekskursioone, kuna pidevalt tegeleme enda kratsimisega. Raviks kasutame erinevaid salve ning apteekri sõnul võtab hammustusjälgede paranemine aega paar nädalat, seda aga juhul kui meid vahepeal uuesti ei sööda, milles me juba praegu kahtleme.
Ehkki jõudisme Tais käia paljudes imekaunistes kohtades ja näha suurt kultuurierinevust, ei ole 15 päeva piisav nii suure riigi avastamiseks. Tihti tundsime ajanappust ja sundi kiirelt edasi liikuda, mis jättis vähem aega reisi nautimiseks.
See lutikate pilt on nii jube, et kadus lausa isu kunagi Taisse minna :)
ReplyDeleteMa usun, et kui sa võtad natuke viisakama koha, siis ei tohiks hullu olla, kuid kindel ei saa milleski olla. Täna oleme viisakas külalistemajas, kuid ikka avastame põrandalt ja voodist väikeseid putukaid (Ei ole vist lutikad, aga ikkagi rõve). Triinul on kõrini söögiobjektist olemisest ja tahab koju:))
ReplyDelete