Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

2/13/11

Meile meeldivad puhkused:)

Mõtelge korraks – millal olite viimati kuus päeva järjest ilma Interneti, arvuti ja osaliselt telefoni levita? Triinuga kogesime just sellist eraldatust Tasmaania reisil ning nimetame seda üheks parimaks puhkuseks meie elus.
 
Meid ümbritses maaliline loodus koos lugematute mäetippude ja järvesilmadega, helesinine ookean ning kõrged kaljuseinad, tihedad ürgmetsad ja lumivalged rannaribad. Meid saatsid reisil kohtumised kängurude, vombatite, sipelgasiilide, vallabide ja lugematul hulgal huvitavate merelindudega. Esimest korda Austraalia reisi vältel tundsime, et oleme sattunud tõeliselt loodusesse.
 
Ehkki looduslikult on Austraalia suurim saar (65 000km2 – 1,5 Eestit) ülimalt kaunis, ei sooviks me kumbki Tasmaaniasse elama minna. Tasmaania on Austraalia vaeseim osariik, kus peamisteks tööstusharudeks on hääbuv kaevandus ning metsandus ja põllumajandus. Koriluslikust eluviisist ei olnud saarel võimalik mööda vaadata. Teid ääristasid kilomeetrite pikkused viinamarja ja puuvilj istandused rääkimata mastaapsetest lamba ja lehma karjadest. Tasmaaniasse tasub kindlasti igal turistil minna, kuid kas nüüd just sinna pikemaks jääda – see on juba eraldi küsimus.

Pikem reisikiri ilmub lähipäevil, kuid seniks saate vaadata Tasmaania reisi pilte SIIT

No comments:

Post a Comment