Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.
Kullapalavik onsurnud, elagu Kullapalavik!
1/8/13
Valsiga uude aastasse
(Meeleolu loomiseks on soovitatav lugemise ajal kuulata ülalolevat lugu)
Tähtsamate Viini vaatamisväärsuste ümber oli lisaks turistidele
turuvarblaste kombel kogunenud Mozart'iteks riietunud müügiagendid, kes püüdsid
turistidele pähe määrida kontserdi ja balletietendusi. Kuna olime ka ise eelnevalt
kaalunud mõne kontserdi külastamisest, langesime kiiresti mozartite mesijuttude lõksu.
Peagi omasime pileteid
päris Mozarti ja Straussi loomingule, mis välja kuulutatud rahvusteatri asemel toimus
ühes väikeses kirikukoolis. Lõks oli siiski meeldiv, kuna kontserdil kõlas
rohkelt meloodiaid, mis oma valsi ja marsirütmides panid istudes jalad tatsuma
ja mõttes tantsima. Seega jäime kontserdiga rahule - mis oleks aastavahetus
Viinis ilma klassikalise muusikata. Siiski soovitaks tulevikus osta piletid
ametlikest esinduspunktidest, mitte müügiagent-mozartilt.
Külastasime ka Viini ooperimaja, kus toimub ainult ooperi või balleti
etendused. Viini ooperimaja on küll ajalooline ehitis, kuid sõjakoledustes
küllaltki palju tabamusi saanud, ehk algupärasest olemusest on säilinud vaid
suurejooneline vestibüül. Kes kardab, et Viini ooperimajja on raske pileteid
saada, siis see eksib. Kui istekohtadest, mis maksavad üle 100€ ei hooli, siis
on alati võimalik endale hankida seisukoha pilet 4€ eest. Selleks tuleb ainult
piisavalt vara ooperimaja ette seisma tulla ja oodata kuni piletikassad
avatakse. Heade etenduste puhul võib selline ootamine kesta ligi kolm tundi. Kullapalaviku
mälumäng: Viini ooperimajas tehti 1991. aastal üks maailma tippmark – milles?
31.detsembril oli terve linn peomeeleolus juba hommikust saati. Linna jõudsime
täpselt Viini aastalõpujooksu avastardiks, kus tuhanded inimesed läbisid 5km
ümber vanalinna. Energilisi ja rõõmsaid jooksjaid nähes tekkis kahetsus, et ise
jooksususse kaasa ei võtnud. Kesk-Euroopa kliima annab võimaluse tegelda
jooksmisega peaaegu aastaringselt, mis meiesugustele jooksuhuvilistele kõlab
paradiisina. Nähtud võistluse eripärana saab välja tuua ka asjaolu, et paljud
jooksid koos oma neljajalgse sõbraga, mis oli nii jooksjatele kui
pealtvaatajatele väga meelelahutuslik. Ei tea kas Tallinna sügisjooksul oleks
lubatud rajale minna koos koeraga? Kui ei, siis tasub see kindlasti kaalumist.
Aastavahetuse pidustused algasid juba keskpäevast. Üle vanalinna oli püstitatud
11 erineva muusikastiiliga lava. Nendest suurim asus vana raekoja ees, kuhu ka
meie lõpuks paigale jäime. Terve päeva olid laval erinevad muusikakollektiivid,
rahvas õõtsus muusikarütmis ning jaheda ilma soojendamiseks pakuti kosutavat
hõõgveini. Erinevalt traditsioonilisest Eesti aastavahetusest linnaväljakutel,
ei kohanud me laaberdavaid ja purjus noorukeid, šampusepudeli kildudest
läikivaid tänavaid. Kõige meeldivam ja romantilisem üllatus oli meie jaoks see,
et aastanumbri muutudes kõlas üle raeplatsi Straussi „Ilusal Sinisel Doonaul“ ning
inimesed keerutasid end valsitaktis uude aastasse .
P.s idee Eesti omavalitsustele - aastasse 2014 kaerajaani
rütmis!
No comments:
Post a Comment