Tsivilisatsioonide lõpp

Homsest alates kolime farmi, mis asub New South Wales'i avarustes Walgetti läheduses. Eeldatavasti Interneti ja telefonilevi meil pole ehk sooritame sotsiaalse eksperimendi "30 päeva levist väljas". Oleme varustanud mõningase lektüüri ja ohtra filmi materjaliga. Kaasas on ka kaks lauamängu, kaardid ja täringud. Seega on tõenäosus, et igavusse me ei sure ja kuulete meist taas kuu aja pärast. Kuna jalutamise kaugusel ei ole ühtegi asulat ega poodi, sooritame teise eksperimendi "30 päeva ilma snäkkideta".


View Larger Map

Farmi kolimise tõttu on 3-4 nädalane paus Kullapalaviku mälumängus.

P.S Täna ostsime ka ära lennupiletid Hanoist Eestisse.

Põgene vaba laps!

Hommikul astusime rongile, et Brisbane'ist lahkuda ja suunduda farmitööle. Praegu aga istume taas Brisbane'i raamatukogus tasuta Internetis. Mis vahepeal juhtus?

Jõudsime väikesse Brisbane'i äärelinna Caboolture'sse. Kokkuleppe ja töökuulutuse kohaselt pidime maksma kahe nädala elamisrendi ette ja saama 18$ tunnipalgaga ananassikorjajateks. Käisime juba potentsiaalseid elamispindu vaatamas, mis meenutasid pigem garaažibokse kui kohta, mida oleksime valmis koduks nimetama. Ühes presenteeritavas „urkas“ kohtasime meeleheitel backpackerit, kes soovitas meil esimesel võimalusel põgeneda. Hilisemal selgitusel tuli välja, et tegemist on täieliku pettusega. Töö vahendaja kasseerib ettemaksuna kahe nädala rendi (120-150$ nädalas inimese kohta), aga tööd vastu ei organiseeri. Kohapeal oli palju backpackereid, kes olid heas usus raha ära maksnud ja nüüd elavad väikeses äärelinnas otsides uut tööd. Plagesime kiiremas korras sealt minema ja leidsime endale pelgupaiga kohalikus McDonalds'is. Mõtlesime nukralt, mis meist saab ja kuhu minna...

Poole tunni pärast helistas Priidu telefon. Suurest hirmust ei julgenud telefonigi vastu võtta, kuna eeldasime, et helistab vihane töö vahendaja, kes oli äsja meie näol ca 600$ ilma jäänud. Kõnele järgnud sõnum tõstis meie meeled seevastu lakke, kuna pakuti suurepärast hästitasustatavat tööd puuvilla istanduses, kuhu võtame suuna esmaspäeval. Kuna tööd vahendab suurfirma ja olemas ka Priidu sõbra Tarvo soovitus, oleme selle töö suhtes väga optimistlikud.

Kõhuli lainetes

Töötuna olemise positiivseteks külgedeks on vaba aeg ja reisimise võimalus. Möödunud nädalal sõitsime linnast sadakond kilomeetrit põhja poole ning külastasime Austraalia loomaaeda. Olime arvamusel, et kui nimi on Austraalia loomaaed, siis peab tegemist olema riigi suurima ja uhkeima loomade väljanäitusega. Kohale jõudes pidime natuke pettuma, sest Austraalia loomaaed liigirikkusega nii palju ei hiilanud. See-eest sai paljude loomadega minna otsesse kontakti, näiteks saime sööta elevantidele puuvilju, silitada kängurusid ning jälgida kuidas loomaaia töötajad loomi atraktiivselt toidavad. Lisaraha eest oleks saanud ka eksootilisemate loomadega lähemalt tutvust teha. Tiigri silitamise eest oleks pidanud maksma 500$, kuid kahjuks meil nii suurt rahakotti kaasas polnud. Loomaaed on tuntud ka oma suure krokodillide arvukuse poolest, keda mujal loomaaedades polnud veel kohanud.

Möödunud pühapäeval suundusime lõunasse kullarannikule, kus paistab 290päeva aastas päike. Kuna Brisbane'is randa pole, on Gold Coast oma 70 kilomeetri valge krudiseva rannaliiva ja surfamiseks ideaalsete lainetega üks populaarsemaid brisside puhkuse sihtkohti. Priidu rõõmuks ja raha säästuks otsustasime ööbida telgis, et Eestis kaasavõetud matkavarustus esimest korda kasutust leiaks. Päeval külastasime randa, mil nimeks Surfers Paradise. Rentisime bodyboard'i, mis on miniatuurne surfilaud, millel pole võimalik seista, kuid siiski mõnus on lasta lainetel end sellega kaasa viia. Justkui kelgutaks kõhuli lainetel.

Priidule ilmselgelt ei piisanud Austraalia loomaaias elevantide söötmisest ja meie rannapäevale pani punkti Priidu otsene kontakt elava loodusega. Suplemishoos sai ta kõrvetada jellyfishilt, kes oma mürgise ja kõrvetava tindi Priidu käele paiskas. Rannavalve mürgivastane sprei päästis meid hirmutavatest kõrvalmõjudest ning paari tunni pärast oli kõik korras.

Gold Coast on suurepärane puhkamise ja pidutsemise linn, kus päikseliste päevadega elakski justkui paradiisis, kuid vihmaga pole suurt midagi teha. Meil kahjuks ilmaga palju ei vedanud ja suundusime peale teist päeva tagasi Brisbane'i. Kuid õnneks vaatame asja positiivsest vaatepunktist – Queenslandis on protsentuaalselt kõike rohkem nahavähiga inimesi terves maailmas ja seega säästsime oma nahka ülikahjulikust kõrvetavast päikesest.


Tulevikku silmates paistab, et Brisbane'i päevad on meie jaoks lõppemas. Ehkki Melbourne'i oodatakse meid mõlemaid juba tagasi, mõtlesime kätt proovida farminduses ehk alal, kus enamus Eesti backpackereid oma valget leiba Austraalias teenivad. Queenslandi on tugevalt mõjutanud paari kuu tagused üleujutused ja tsunaami ning hävinud on 95% banaanikasvandusest. Selle kaasmõjul on vähenenud oluliselt farmitööde arv, kuid siiski on meil lootus leida endale üsna pea töö põllumajandussektoris.

Kullapalaviku mälumäng

Punktiseis pärast VII vooru:
Aardo 18
Kaur 17
Villu 16
Martin 15
Tarts 12
Pets 11
Heidi 8
Siim 8
Ott 4