Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

6/2/11

Pualu Perhentian - puhkus reisimisest

Tüdinud suurlinnade kärast ja süsihappegaasist, otsustasime sõita väidetavalt Malaisia ühele kaunimale saarele Pualu Perenthian Kecil'ile, mis asub riigi kirderannikul. Vältimaks päeva raisku minemist sõitmise peale, võtsime Kuala Lumpurist ööbussi, millega hoidsime kokku nii aega kui ka raha, kuna ei pidanud majutuse peale kulutama. Kuala Besut'isse jõudsime hommikul kell kuus ning nagu taksojuhid Melakas, olid koheselt turistide kallal reisiagendid, kes oma transpordi võimalusi turistidele pähe-määrida üritasid

Kasutame reisigiidina Lonely Planet'i 2008 aasta väljatrükki ning raamatu kirjeldusel olevat saarel vägagi limiteeritult majutuskohti ning seda eriti just tipphooajal. Õnneks või kahjuks on saarel möödunud kolme aastaga palju arendustööd tehtud. Paikades, kus raamatu kohaselt võis varem leida džungliraja, asuvad nüüd restoranid ja hostelid ning arendustegevusel ei paista lähiajal lõppu tulevat. Seega ei kujunenud öömaja otsimine väga suureks probleemiks ning ööbisime mereäärses rannamajakeses, kus õhtul sai rõdul päikeseloojangut vaadata ja lõõgastunult lainete loksumise taustal uinuda.

Ööbussis pooleldi magatud sõidutunnid olid piisavalt väsitavad, et esimene päev kulutada mitte millegi tegemiseks. Just selliseks päevaks on Kecili saar ideaalne. Lõõmav päike, helesinine ja väga soe merevesi ning pehme valge liiv, loovad kõik vajalikud tingimused päeva maha magamiseks. Ehkki meil on viimane kuu olnud üks suur puhkus, oleme pikkisilmi oodanud päeva, kus ei pea mõtlema järgmise päeva logistikale ning õhtul kusagile edasi tormama. Tundsime juba, et intensiivne maailma avastamine hakkab meid liiga väsitama ning vaja oli natuke akusid laadida.

Esimese päeva paradiisi saarel lõpetasime romantilise õhtusöögiga mereäärses „restoranis“. Soe suveõhk, küünlavalgus, paari meetri kaugusel vaikselt rannale uhtuvad lained ning keelt allaviiv kalapraad kujundas unustamatu atmosfääri.

Järgmisel päeval suundusime saare ümbrusesse snorgeldama. Kui Austraalias maksis päevane snorgelduskruiis ca 150 dollarit, siis Kecili saarel pidime rahakotte kergendama vaid 35 ringiti ulatuses, mis Austraalia vääringus on umbes 10 dollarit. Võrreldes snorgeldamisega Suurel Korallrahul, oli Malaisia saarestikus vähem suuri korallirahke ning meri kalaliikide vaesem, kuid see-eest oli meil võimalus jälitada suurt merikilkonna ning ujuda haide keskel. Päris kõhe tunne tekkis kui meie ümber tiirutas kolm väikest haid, kuid pigem kartsid nemad meid, kui meie neid.

No comments:

Post a Comment