Meile meeldib reisida ja viimasest välismaa puhkusest oli
meil möödas juba lugematuid kuid, mistõttu otsustasime teha tänavu üksteisele
jõulukingiks mõnusa puhkuse ja piiri taga aastavahetuse vastuvõtmise. Tõenäoliselt
alateadvuses domineerivas igatsusest Austraalia vastu, valisime sihtriigiks 8,4
miljoni elanikuga imekauni Austria. Ilmselgelt ei olnud me ainukesed, kes
tõmbasid nimelisi paralleele Austraalia ja Austria vahel, sest ühe esimese
asjana hakkas silma silt –
No Kangaroos
in Austria ja kui guugeldada James Cooki nime, siis päris mitmeid linke
kerkib esile viitega
James Cook
discovered Austria.
Puhkust Austrias alustasime pealinnas Viinis. Pimemajutuse süsteemis loosiga
saadud, sisemuselt Tallinn-Stockholmi kruiisilaeva meenutav Trend Hotell asus
7km kaugusel kesklinnast. Turismiatraktsioone silmas pidades asus hotell justkui
äärelinnas, kuid tänu suurepärasele metroosüsteemile jõudsime kesklinna umbes
kümne minutiga. Liikumiseks ostsime
14,5€ eest ühistranspordi kolme päeva pääsme. Sõitsime metrooga umbes neli korda päevas ning arvestades kahe eurost
üksikpiletit oli see väga tasuv investeering.
Esimesed päevad pühendasime täielikult turismile, käies läbi vanalinna ja
peamised vaatamisväärtused. Viin ületas meie igasugused ootused - esmamulje lõi
suurejooneline arhitektuur, detailide rikkalikkus ja ajaloohõng. Kujunenud esmamuljes
pettuma ei pidanud, Viin on lihtsalt suurepärane. Meie turismireisi toetasid ka
ilmaolud. Tulles külmast Eesti kliimast, olime positiivselt üllatunud terendavast
soojast Eesti sügisilmast - plusskraadid, meeli ja keha soojendavad
päikesekiired ning rohetavad pargid.

Alustasime ringkäiku Hofburgi paleest, mis oli Austria võimu keskus üle 600 aasta
esimese maailmasõja lõpuni ning tänapäeval paiknevad selles hoones näiteks OSCE
Alaline Nõukogu ja Austria presidendi ametlikud tööruumid. Kuna tegemist oli
meie esimese ettejuhtunud tõelise vaatamisväärsusega, jõudsime juba suure vaimustusega teha pika pildiseeria hoone lõunatiivast, enne kui avastasime, et hoone esikülg on hoopis teisel pool, kust avaneb kordi võimsam vaade suurejoonelisele arhitektuurile.
Hoonete kompleksi on rajatud mitmeid erinevaid muuseume, millest külastasime
keiser Franz Josephi ja tema keisrinna Elizabethi elu- ja tööruume, mis panid
vaid ahhetama ja imestama kui luksuslikud olid tolle ajastu kombed ja
eluviisid.
Austria keiserliku ajalooga tegime veel lähemat tutvust
Shönbrunni palees, mis oli 17.sajandil ehitatud keisriperekonna suveresidentsiks.
Tegemist on õigustatult Viini ühe suurima turismimagnetiga. Palees oli
turistidele avatud 40 tuba, mille külastuse vältel sai ka lühikursuse Habsburgide
dünastia ajaloost. „Puhta“ sugupuu jätkamiseks abiellusid sugulased omavahel
ning sagedased olid mõrvad, atendaadikatsed, hukkamised ning loomulikult tänapäevastele suhetelegi omased inimkonfliktid ja armukadedus. Audiogiidi kuulates tekkis tunne nagu saaks osa Santa Barbara või Vaprate ja ilusate telesarja
kokkuvõttest, ainult et Ridge’i asemel on Franz ja Brooke’i asemel Elisabeth ning
kindlasti oli seal keegi veel Maroko kuninga rollis.

Loomulikult näidatakse kohapeal ajalugu
ilustatult. Alles hiljem internetist põhjalikumalt ajalugu uurides ilmnesid
pisiasjad, et mõni, keda kujutati õilsa riigipea ja armastava mehena, kes
töötas riigi heaks päikesetõusust kuni hiliste öötundideni, oli tegelikult pätt,
kaabakas ja lõdva püksikummiga valitseja. Eks kõik riigid soovivad, et
nende ajalugu paistaks plekitumana, kui see päriselt on.
Turismiprogramm sai meil vastavalt erialastele huvidele
kenasti tasakaalustatud. Esimesel päeval külastasime nii ajaloolist Austria
parlamendihoonet kui Sigmund Freudi muuseumi.
Freudi muuseum oli rajatud ruumidesse, kus psühhoanalüüsi
isa elas 47aastat. 1938. aastal põgenes ta Anschlussi ja juutide hävitamise
poliitika tõttu Londonisse, kus on eksponeeritud ka tänapäevani
psühhoteraapiaga seostatav diivan. Muuseumis väga palju vaatamisväärset polnud.
Säilinud oli vaid patsientide ooteruumi interjöör ning eksponeeriti ka Freudi
sümboliks kujunenud kübarat ja jalutuskeppi. Siiski oli tore viibida ruumides,
kus tehtud psühholoogia ajalugu.
Austria parlamendihoone oli kindlasti võimsa arhitektuuri pärast väärt külastamist.
Hoone sai küll II maailmasõjas mitu pommitabamust, kuid on päris hästi
taastatud. Samas
40 minutiline
ekskursioon parlamendis oli minu jaoks liiga lühike ja ajaloo ja poliitika
huvilistel soovitan kindlasti enne parlamendi külastust natuke eeltööd teha –
see tasub ära.
Järgmiste päevade posititused tulevad peatselt.
Kullapalaviku mälumäng
Austria parlament on Viini üks suuremaid arhitektuurilisi
vaatamisväärsuseid nagu seda oli Sydneys ooperimaja. Mis ühendab neid kahte
hoonet? Auhinnaks on seekord au ja kuulus.