Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

5/12/11

Läheme põhja!

Miralwyni puuvilla istandudes töötades pidime viimastel nädalatel õhtuti ja öösiti taluma temperatuure, mis tõusid vaevu üle null kraadi. Kuna me külmadeks ilmadeks Austraalias ei olnud valmis nii vaimselt kui ka rõivaste poolest, oli meie teekond määratud jätkama põhja suunal ehk lähemale ekvaatorile.

Bussigraafiku tõttu olime sunnitud esimeseks peatuskohaks valima maailma suurima musta opaali maardla ümber rajatud linnakese Lightning Ridge'i. Asulas oli kaks-kolm tänavat ning kogu elu keerles opaalide ümber. Tänavad kandsid opaalide nimesid ning enamuste hostelite ja poodide nimetuses oli viide opaalidele. Päeva sisustamiseks astusime sisse ka kohaliku kunstniku John Murray galeriisse. Esimeste sammude järel tabas meid mõlemaid kummaline de javu tunne, et justkui oleks neid maale varemgi näinud. John Murray maalid ja karikatuurid sarnanesid niivõrd Navitrolla teostele, kus peategelasteks on huumorivõtmes loomad, kuid ainukese erinevusega, et kui Navitrolla armastab kujutada kaelkirjakuid, lambaid ja laiskloomi, siis Murray joonistuste/maalide peategelastekson Austraalia fauna esindajad.

Brisbane'i jõudes võtsime 5 dollari eest päevas rendiauto (http://www.standbyrelocs.com/) ja alustasime teekonda Cairnsi, kuhu peame auto tagastama esmaspäeva hommikul. Niivõrd odavalt auto rentimine on väga kaval ja odav viis reisimiseks. Kuna enamus autorente on ühesuunalised (näiteks Melbournest-Sydneysse), on rendifirma huvides, et keegi auto algsesse asukohta tagastaks ning pakuvad sageli lisaks odavale hinnale ka kütuse kompensatsiooni.

Esimesel sõidupäeval viis meid tee Sunshine Coasti liivarandadele, kus sai paariks tunniks end pikali visata ning kuulata mõnusat lainete mühinat ning tunda end farmitöö järel taas inimesena.

No comments:

Post a Comment