1. Austraalia valitsuse kinnitamine – esmakordselt pärast Teist maailmasõda kinnitati Austraalias ametisse vähemusvalitus. Peaministriks ennistati Julia Gillard (Tööpartei).
2. Oprah tuleb Austraaliasse. Naine, kes teenib aastas 120 miljonit dollarit (USD) tuleb Sydney ooperimajja saateid tegema - terve Austraalia on arust ära! Öeldakse, et Oprah suudab Austraaliat palju paremini turustada kui ükskõik milline PR kampaania.
3. Austraalia jalgpalli finaal – najakas mäng, mis on kombinatsioon rugbist ja jalgpallist ning kus erilisi oskusi, peale kiiruse ja suuruse, ei ole vaja. See on populaarseim spordiala Austraalias ning eriti just Victoria osariigis.

Isegi toidupoe akendel ilutses kodumeeskonna sümboolika------->
...ja tagasi meie uudiste juurde:Priidul on juba kaks töökohta. Teisipäevast alates on Priit poole kohaga Mehhiko restoranis, kus hetkel täidab õpipoisi rolli ning teeb kõike muud peale tellimuste vastu võtmise. Töö on meeletult raske, kuna koht on väga populaarne. Õhtuti on ca 100 broneeringut ning inimesed ootavad järjekorras, et restorani pääseda. Tempo poolest meenutab suvist Pärnu Steffani restorani, ehkki välimus, menüü ja teenindus on siin palju elitaarsem.
Teine töö on kolimisfirmas, kus samuti tuleb alguses täita õpipoisi rolli 15$ eest tunnis, kuid see-eest saab palju töötunde. Kolimine on suhteliselt nüri töö, kuid samas kohtub ka huvitavate inimestega. Esimesel tööpäeval (reedel) õnnestus kohe sattuda kahe kolijate õudusunenäo otsa – ühel objektil tuli ühena esemetest kolida klaverit ning teisel piljardilauda. Raskeks teeb olukorra see, et kolijaid on alati kaks ning seega tuleb ka klaverite ja piljardilaudadega kahekesi hakkama saada või paluda töö tellijate abi.
Tööd on õnneks palju ning ka rahamured said mõneks ajaks lahendatud. Reedel oli 12 tunnine tööpäev ning laupäeval oli päeval viis tundi kolimist ning õhtul 5,5 tundi restoranitööd. Kokku sai nädalas tehtud umbes 30 töötundi, ehk nüüd ei pea vähemalt kolm nädalat raha pärast muretsema.

Nagu juba eelmises postituses mainisime, on meil nüüd oma kodu. Naabriteks on Iiri paar, kes algul tundusid toredad, kuna neid polnud kunagi kodus. Nüüd aga hakkavad miinused vaikselt ilmuma. Nimelt suitsetavad nad toas!! Riietel, mööblil ja kui aus olla, siis tervel korteril on ebameeldiv lõhn küljes. Teiseks käivad nad välisjalatsitega toas!! Raske on ka oma reegleid kehtestama hakata, kuna üürime tuba vaid lühikeseks ajaks ja nemad siin juba mitu kuud elanud. Ühesõnaga hakkame endale uut elamispaika otsima.