Le Roi est mort, vive le Roi! Meie seiklused James Cooki radadel Austraalias ja Aasias jõudsid finišisse 2011. aasta juulis ja sellega lõppes üks ajajärk Kullapalavikus. Siiski otsustasime jätkata uute reisimälestuste talletamist ajaveebi, et tulevikus oleks koht, kus heldimusega meenutada ühiseid maadeavastusi.

Kullapalavik on surnud, elagu Kullapalavik!

4/5/11

Kõhuli lainetes

Töötuna olemise positiivseteks külgedeks on vaba aeg ja reisimise võimalus. Möödunud nädalal sõitsime linnast sadakond kilomeetrit põhja poole ning külastasime Austraalia loomaaeda. Olime arvamusel, et kui nimi on Austraalia loomaaed, siis peab tegemist olema riigi suurima ja uhkeima loomade väljanäitusega. Kohale jõudes pidime natuke pettuma, sest Austraalia loomaaed liigirikkusega nii palju ei hiilanud. See-eest sai paljude loomadega minna otsesse kontakti, näiteks saime sööta elevantidele puuvilju, silitada kängurusid ning jälgida kuidas loomaaia töötajad loomi atraktiivselt toidavad. Lisaraha eest oleks saanud ka eksootilisemate loomadega lähemalt tutvust teha. Tiigri silitamise eest oleks pidanud maksma 500$, kuid kahjuks meil nii suurt rahakotti kaasas polnud. Loomaaed on tuntud ka oma suure krokodillide arvukuse poolest, keda mujal loomaaedades polnud veel kohanud.

Möödunud pühapäeval suundusime lõunasse kullarannikule, kus paistab 290päeva aastas päike. Kuna Brisbane'is randa pole, on Gold Coast oma 70 kilomeetri valge krudiseva rannaliiva ja surfamiseks ideaalsete lainetega üks populaarsemaid brisside puhkuse sihtkohti. Priidu rõõmuks ja raha säästuks otsustasime ööbida telgis, et Eestis kaasavõetud matkavarustus esimest korda kasutust leiaks. Päeval külastasime randa, mil nimeks Surfers Paradise. Rentisime bodyboard'i, mis on miniatuurne surfilaud, millel pole võimalik seista, kuid siiski mõnus on lasta lainetel end sellega kaasa viia. Justkui kelgutaks kõhuli lainetel.

Priidule ilmselgelt ei piisanud Austraalia loomaaias elevantide söötmisest ja meie rannapäevale pani punkti Priidu otsene kontakt elava loodusega. Suplemishoos sai ta kõrvetada jellyfishilt, kes oma mürgise ja kõrvetava tindi Priidu käele paiskas. Rannavalve mürgivastane sprei päästis meid hirmutavatest kõrvalmõjudest ning paari tunni pärast oli kõik korras.

Gold Coast on suurepärane puhkamise ja pidutsemise linn, kus päikseliste päevadega elakski justkui paradiisis, kuid vihmaga pole suurt midagi teha. Meil kahjuks ilmaga palju ei vedanud ja suundusime peale teist päeva tagasi Brisbane'i. Kuid õnneks vaatame asja positiivsest vaatepunktist – Queenslandis on protsentuaalselt kõike rohkem nahavähiga inimesi terves maailmas ja seega säästsime oma nahka ülikahjulikust kõrvetavast päikesest.


Tulevikku silmates paistab, et Brisbane'i päevad on meie jaoks lõppemas. Ehkki Melbourne'i oodatakse meid mõlemaid juba tagasi, mõtlesime kätt proovida farminduses ehk alal, kus enamus Eesti backpackereid oma valget leiba Austraalias teenivad. Queenslandi on tugevalt mõjutanud paari kuu tagused üleujutused ja tsunaami ning hävinud on 95% banaanikasvandusest. Selle kaasmõjul on vähenenud oluliselt farmitööde arv, kuid siiski on meil lootus leida endale üsna pea töö põllumajandussektoris.


No comments:

Post a Comment