Me ei ole vist backpackerid..

Kuna laupäeval töötasime mõlemad hiliste õhtutundideni, lubasime pühapäeval endale pikema une ning tõusime voodist napilt enne keskpäeva. Eesti septembrit meenutav ilm ei soosinud pikemat turismireisi, mistõttu otsustasime veeta päeva Melbournes ning suundusime Queen Victoria turule.

Melbourne’i suurim turg on üks kohalikest vaatamisväärsustest, mis on segu Pärnu või Kadaka turust koos väikese annusega Istanbuli Bazaarist. Eesti turgudega ühiselt müüdi turul, lisaks toidu kaupadele Hiinas toodetud Nice/Adibas/Redbook riidehilpe, millel enamustel oli peale kirjutatud a la I love Austraalia, I love Melbourne või I love Kangaroos. Lisaks müüdi igasugust pudi-padi, mis nägid väga koledad välja või millele ei osanud lihtsalt otstarvet välja mõelda.

Istanbuli Bazaariga ei ole turg üldjuhul ei arhitektuuriliselt, kaupade olemuselt ega ka hindade poolest võrreldav – kõigis kategooriates võidaks Bazaar. Küll aga sarnanesid Istanbuli turule üksteise võidu karjuvad Lähis-Ida päritoluga kauplejad, kes järjest paremaid pakkumisi tehes ostlejaid enda leti juurde meelitasid. Selline kutsumine ja reklaamimine mõjus ikka väga hästi ning ka meie tegime oma juur- ja aedviljade ning juustu ja kala ostud just nende müüjate käest, kes kõige kõvemini karjusid ja kõlavamad pakkumised tegid. Ei tea kuidas Eesti turgudel äri läheks, kui paar letti hakkaks oma kaupu kõva häälega reklaamima – kas rahvas ehmuks ja müüja paistaks peast põrunud või ostetaks kõik tema kaubad esimesena ära?

Turul käidud valmistasime oma Austraalia reisi esimese hõrgutava kalaroa koos ahjukartulite ja rohelise salatiga. Eestist lugedes tunduks see justkui tavapärase nädalavahetuse lõunana, kuid siin olles suureneb nauding koduseid toite süües mitmekordselt.

Õhtul otsustasime vihmast ilma trotsides minna esimest korda Melbournes kinno ning vaadata prantsuse romantilist komöödiat L'arnacoeur (Heartbreaker). Ehkki film ei olnud midagi esmaklassilist, pakkus komöödia palju lõbusaid hetki ja naerupahvakaid, mis sobis hästi meie toredasse pühapäeva.

Neljanda advendi lõpetasime kodus turult ostetud sinihallitusjuustu süües ning tõdesime, et me ei saa ennast nimetada backpackeriteks kuna viimastel nädalatel oleme elanud täpselt samasugust toredat elu nagu Eestiski ainukese erinevusega soojem kliima ning hetkeline elukoht Melbourne’s.