Kolmapäeval tundsin üle pika aja toredat Tartu elu maitset. Nimelt on kahel viimasel kolmapäeval vihma tõttu ära jäänud võrkpalliturniir ning tiimikaaslased otsustasid korraldada veini-, ja juustuõhtu, millele omalt poolt lisasime Kataani Asutajate lauamängu. Tore oli üle pika aja kellelegi külla minna, veeta lõbusalt paar tundi lauamängu ja sõprade seltsis.
Kogu eeltoodud meelelahutuse kõrval ei ole me ära unustanud tervislikke eluviise.Triin käib kord nädalas töökaaslastega tantsulises fitness treeningus zumbas ning lisaks üritame mõlemad vähemalt paar korda nädalas ümber botaanikaaia mõned jooksuringid teha. Mis võrkpalli puutub, siis kolmapäeval oli finaalturniir, mille ülekaalukalt ära võitsime. Kui turniiri esimestel etappidel pidime ka mõningaid kaotusi tunnistama, siis hooaja arenedes muutusid emb-kumb vastased nõrgemaks või meie tugevamaks ning finaalturniiri neljast kahe geimilisest mängust ei pidanud me loovutama geimigi. Ehkki harrastajate taseme juures on kõige tähtsam seltskondlik ajaveetmine, olid võidu puhul päris korralikud auhinnad. Väikesele nännile lisaks saame personaalsed nimedega võrkpallisärgid, kuid peamisena graveeritakse meie nimed karikale, mis seisab praegu ja loodetavasti igavesti St Kilda ranna ühe suurima restorani riiulil ning restorani külastades on mulle granteeritud tasuta joogipoolis.
No comments:
Post a Comment